Kuusalu küla kiirusetabloo paljastab: valdava osa juhtide eeskujuliku sõidu kõrval leidub ka ohtlikke kihutajaid

Kuusaluelu uuris lähemalt, millist pilti näitavad Kuusalu küla vahele paigaldatud kiirusetabloo kogutud andmed. Selleks võtsime ühendust Janek Nelson-iga, kes oli lahkelt nõus meiega mõõtmistulemusi jagama. Vaatasime andmed koos üle ja numbrite seas leidus tõepoolest ka tõsiselt kulme kergitavaid ning lausa hirmuäratavaid näitajaid – perioodi tippkiiruseks fikseeriti asula vahel lausa 117 km/h! 

Paljude liiklejate jaoks võib tulla üllatusena asjaolu, et kuigi elektrooniline tabloo kuvab kiirust ja tagasisidet teel olijale visuaalselt vaid ühel suunal, registreerib seade tegelikult radariga liiklusvoogu ja kiirusi mõlemas suunas – nii külla sissesõidul kui ka külast väljasõidul.  

Ligi 300 000 sõidukikorda ja stabiilne igapäevane liiklusvoog

Mõõtmisperiood vältas 13. juunist kuni 6. oktoobrini 2026, kattes pea neli kuud suvisest ja varasügisesest liiklusest. Selle 115 päeva jooksul registreeris süsteem kokku 306 161 sõidukit, mis teeb keskmiseks liiklussageduseks ligikaudu 2650 autot ööpäevas:  

•   Külla siseneval suunal: 150 052 sõidukit (49% liiklusest)  

•   Külast väljuval suunal: 156 109 sõidukit (51% liiklusest)  

Liiklusvoog jaguneb kahe suuna vahel peaaegu võrdselt, mis kinnitab lõigu olulisust Kuusalu piirkonna igapäevase ühendusteena.  

Sisenejad võtavad hoo maha, väljasõidul tekib „stardipaugu efekt“

Kogu perioodi keskmised kiirused näivad esmapilgul mõistlikud – siseneval suunal oli autode keskmiseks kiiruseks 44,24 km/h ning väljuval suunal 46,55 km/h. Kui aga vaadata kiiruste jaotust detailsemalt, tuleb kahe suuna vahel välja selge käitumuslik erinevus: 

•  Külla siseneval suunal püsib lubatud 50 km/h piires 84,1% juhtidest. Neist 58,3%           sõidab vahemikus 41–50 km/h ning ligi 26% alla 40 km/h. Asulasse sisenedes               võetakse kiirusetablood nähes valdavalt hoog maha.  
• Külast väljuval suunal langeb nõuete täitjate osakaal 72,0%-le. See tähendab, et üle 28% väljujatest (üle 43 700 sõiduki) ületab lubatud piirkiirust.  
• Suurim hüpe toimub vahemikus 51–60 km/h: kui sisenejatest sõidab selles vahemikus 13,0%, siis väljujatest juba 21,7% ehk pea iga viies juht. Lisaks sõidab 5,0% väljujatest kiirusega 61–70 km/h.  

Liiklusmõõtmiste oluline näitaja  (kiirus, millest 85% autodest sõidab aeglasemalt) on siseneval suunal täpselt 50,00 km/h. Väljuval suunal on see aga 54,00 km/h, mis viitab selgelt sellele, et juhid kipuvad gaasi vajutama liiga vara,.

Kummaline ja ohtlik korduv muster: kella 19 paiku kihutatakse regulaarselt üle 90 km/h

Detailsemat ajalogide statistikat analüüsides hakkas silma väga konkreetne ja murettekitav muster. Teatud nädalapäevadel just õhtuti kella 19 paiku (vahemikus 18:30–19:30) kordub olukord, kus asulat läbiv sõiduk eirab kiirusepiirangut täielikult ja süstemaatiliselt.  

Sel kellaajal registreeritakse korduvalt tippkiirusi, mis ulatuvad vähemalt 90 km/h ja kohati lausa 100–103 km/h kanti. Kuna tegemist ei ole üksiku juhusliku näitajaga kuude jooksul, vaid kindlatel aegadel korduva nähtusega, viitab see igapäevasele või regulaarsele liiklejale, kelle jaoks on asulavaheline sirge muutunud harjumuspäraseks kiirendusalaks. Selline teadlik kihutamine ajal, mil inimesed veel õues liiguvad ja koertega jalutavad, seab kogu kogukonna turvalisuse otsesesse ohtu.  

117 km/h asula vahel – oht elule ja tervisele

Statistika murettekitavaim osa puudutabki neid ekstreemseid kiiruseületamisi:  

• Tippkiiruseks mõõdeti külla sisenemisel koguni 117,00 km/h!  
• Väljuval suunal registreeriti maksimumiks 106,00 km/h.  
• Kiirust vahemikus 71–80 km/h või enam registreeriti perioodi vältel siseneval suunal 794 korral ja väljuval suunal üle 2100 korra.  

Kuigi tipptundidel hoiab tihe liiklusvoog tempo vaoshoituna, leiavad suuremad ületused aset just tühjema teega aegadel – hilisõhtutel, öötundidel ja ka sel samal kella 19 ajal. Kiirusel 90–117 km/h pikeneb auto pidurdusteekond mitmekordseks ning asula vahel, kus puuduvad eraldatud teed ja liiguvad lapsed, ei jää ootamatu takistuse korral juhile ega jalakäijale mingit reageerimisaega.  

Kiirusetabloo olemasolu Kuusalu külas on end igati õigustanud, tuletades autojuhtidele reaalajas meelde nende tegelikku sõidukiirust. Siiski näitab statistika – eelkõige õhtused korduvad kihutamised ja enneaegne kiirendamine asulast väljumisel –, et politsei pisteline kiirusekontroll teatud kellaaegadel kuluks siia marjaks ära. Turvaline kodukant algab meie endi valikutest rooli taga.