Kahala Liiva laat tõi kokku tuhandeid külastajaid: heatahtlikku rahvast ja kodust melu ei heidutanud ka vihmaprognoos

Kui laadaplatsil kõlab katkematu sumin, lettide vahel liiguvad naeratavad inimesed ning korraldustiim saab korraks ringi vaadata tundega, et iga tehtud töötund tasus end ära, on Kahala Liiva laat täpselt selline, nagu seitse aastat tagasi esimest korda plaane pidades vaimusilmas ette kujutati. Tänavune sügislaat tõestas taaskord, et Kuusalu kandis hoiab kokku soe kogukond, keda pelgalt heitlik ilmateade koduseinte vahele ei jäta.

Peakorraldaja Janno Laende  sõnul valmistasid sügisesed ilmamudelid enne laupäeva korraldajatele küll veidi muret, kuid lõppkokkuvõttes laabus kõik suurepäraselt. „Kahala järv asub geograafiliselt huvitavas paigas, paarkümmend meetrit merepinnast kõrgemal. Siin juhtub sageli, et ilmateadlaste mudelid näitavad üht, aga tegelikkus osutub sootuks leebemaks – kohalikud teavad ja arvestavad sellega,“ muigab Laende. Need müüjad, kes uskusid, et järve vetevana laata lausvihmaga ei nuhtle, said kinnitust: siinne ostja on sõbralik, heatahtlik ja ilmale vaatamata platsis.

Patsilt käis läbi üle viie tuhande inimese

Kuigi laadal ametlikku piletikontrolli ega rahvaloendust ei peeta, hindab korraldustiim parklate täituvuse, fotode ja droonikaadrite põhjal külastajate arvu muljetavaldavaks – sügispäeva nautima kogunes hinnanguliselt 5000–5500 inimest.

Päev läks käima esimesest minutist. Kui eelmisel aastal paistis silma teatav ettevaatlikkus ja emotsiooniostude vähenemine, siis tänavu oli märgata, et inimesed on uue majandusolukorraga kohanenud ning laadarõõmu nauditi täiel rinnal. Samuti torkas silma kauplejate omavaheline läbikäimine: üha sagedamini tehti tehinguid põhimõttel „kaup kauba vastu“, leides teineteise lettidelt vajalikku ja vahetades väärt kontakte.

Kohalikud meistrid ja laada eripruulid

Paberil registreerus tänavusele laadale 157 müüjat, kellest reaalselt seadis oma müügikoha üles 129. Kauplejate arvu kahanemine oli tingitud peamiselt vihmaootusest, mis jättis tulemata osa kirbukamüüjatest. „Klassikaline taaskasutusmüüja teeb seda oma põhitöö kõrvalt ja puhtast asjade uuele ringile saatmise rõõmust. Kuna tegemist pole professionaalsete kaupmeestega, puuduvad neil sageli vihmakindlad telgid ning paari laadapäeva nimel pole kulukat varustust ka mõtet soetada,“ selgitas Laende.

Kogenud käsitöölised ja tootjad olid see-eest kindlalt kohal. Laada süda kuulub traditsiooniliselt kohalikele: Kuusalu vallast oli väljas ligikaudu 40 tegijat. Korraldajate põhimõte on anda registreerimisel esmane eelis just kohalikele talunikele ja väiketootjatele, kes usaldavad laata ning täidavad juba esimeses voorus pooled müügikohtadest.

Valikust ei puudunud ka üllatused ja kohalikud tipud. Mitmed meistrid olid Liiva laada jaoks välja töötanud spetsiaalsed tooted ning varasemate aastate kohalike hoidiste ja kodumaiste veinide konkursside võitjad esitlesid uhkusega oma toodangut kõrvuti väljateenitud trofeedega.

Suure südame ja „villaste sokkide mekiga“ sündmus

Liiva laada selgroo moodustab tegelikult üsna väike, 15–20-liikmeline kogukonnatiim koos oma perede ja sõpradega, kes teevad ära põhitöö ettevalmistustest laadapäeva sujuva juhtimiseni. Nende kõrval panevad igal sügisel õla alla head koostööpartnerid, toetades inventari, tehnika või oma vaba ajaga.

Korraldajad ise rõhutavad, et professionaalse suurürituse steriilsust ei taga ega taotlegi keegi. Liiva laada võlu peitub just selle koduses ja ehedas olemuses – natuke „villaste sokkide“ ja eheda maaelu mekiga tegemises.

Laadajärgne tagasiside kinnitab, et sellist vahetut joont hinnatakse kõrgelt. Nii külastajate kui ka müüjate ühine sõnum „Kohtume järgmisel aastal jälle!“ on korraldajatele parim kinnitus, et Liiva laadast on saanud Kuusalu valla sügise kindel ja oodatud suursündmus.