Suur ülevaade: Vahastu kassikoloonia tõi Kuusalu valla ja Pesaleidja vahele tuhandete eurode suuruse rahalise tüli

Head Kuusalu Elu lugejad! 🐾

Viimastel nädalatel on meie koduvallas kirgi kütnud MTÜ Pesaleidja ja Kuusalu valla vaheline tuline vaidlus Vahastu küla kassikoloonia ja maksmata arvete üle. Kuna teema puudutab otseselt nii meie valla rahakotti, ametnike tööd kui ka hambutute loomade saatust, on emotsioonid sotsiaalmeedias keenud üle ääre.

*

Kuusalu Elu eesmärk on alati pakkuda teile sõltumatut, tasakaalustatud ja erapooletut infot, ilma pooli valimata. Me ei taha levitada pelgalt emotsioone, vaid soovime lugejani tuua faktid ja mõlema osapoole reaalsed argumendid. Sest nagu elus ikka – igal pool on kaks külge ja tõde asub sageli kuskil vahepeal.

*

Panime teie jaoks kokku põhjaliku ülevaate, mis aitab mõista, millest see hiigeltüli tegelikult alguse sai, miks vald keeldub arveid maksmast ja mida kostab selle peale Pesaleidja. Read ja mõtted leiate altpoolt.

*

🔴 Toimetuse märkus allikate ja tasakaalustuse kohta:

Antud artikli koostamisel on aluseks võetud sotsiaalmeedias (Facebookis) avaldatud avalik info ja ajalehes Sõnumitooja ilmunud Kuusalu valla ametlikud seisukohad.

Kuusalu Elu toimetus soovib alati hoida ajakirjanduslikku tasakaalu, mistõttu pöördusime enne loo avaldamist e-kirja teel täpsustavate küsimuste ja kommentaaripalvega ka otse MTÜ Pesaleidja poole. Kahjuks ei ole organisatsioon meile artikli avaldamise hetkeks oma vastust edastanud. Täiendame lugu kohe, kui Pesaleidja omapoolsed selgitused saadab.

*

Mis on Kuusalu valla ja Pesaleidja tüli taga?

Kogu konflikt taandub loomade päästmise hea tahte ja vallavalitsuse range asjaajamise põrkumisele. Loomakaitseorganisatsioon MTÜ Pesaleidja teatas maikuu keskel, et on Kuusalu valla otsuste tõttu sattunud tõsisesse rahalisse kriisi. MTÜ sõnul sai organisatsioon vallalt üle 21 000-eurose rahalise löögi, millest 8396 eurot moodustavad hetkel juba võlgnevuses olevad tasumata arved. Lisaks nõuab vald Pesaleidjalt tagasi 1718 eurot, mis maksti neile valla väitel eksituse tõttu.

*

Tüli tulemusena lõpetas Kuusalu vallavalitsus aprilli alguses Pesaleidjaga lepingu.

Tüliõunaks sai Vahastu hiigelkoloonia

Konflikti juured ulatuvad 2024. aasta lõppu, mil Kuusalu vald pöördus Pesaleidja poole seoses suure kassikolooniaga Vahastu külas, endise Dvigateli aianduskooperatiivi maadel. Kokku on sealtkaudu Pesaleidja hoole alla jõudnud koguni 87 kassi. Probleem tekkis aga sellest, et viimase poole aasta jooksul püüti kasse edasi ilma valla igakordse kinnituseta.

*

Valla seisukoht: Me ei saa maksta tellimata teenuse eest

Kuusalu valla teede- ja majandusspetsialist Madis Praks selgitab, et viimati kinnitati püüdmine mullu oktoobris ning vahepealse poole aasta jooksul pole vallalt nõusolekut küsitud:

"Pesaleidjaga sõlmitud lepingus on kirjas, et iga kassipüük tuleb tellijaga kooskõlastada. Nüüd juhtus sedasi, et kasse püüti heas usus edasi, vallamajja sellest infot ei edastatud. Vallaeelarvest ei saa maksta teenuste eest, mida ei ole tellitud ja puuduvad konkreetsed kokkulepped."

Valla jurist Õnnela Vaarik koostab praegu juriidilist vastust ning märgib, et kui Pesaleidja püüdis loomi omal initsiatiivil, pidi ta olema valmis ka kulud ise kandma. Vald leiab ka, et Pesaleidja Facebooki-postitus kahjustab põhjendamatult valla mainet.

*

Pesaleidja seisukoht: Lähtusime loomade heaolust ja praktikast

MTÜ Pesaleidja juhatuse liige Oliver Vainola viitab, et Vahastu koloonia likvideerimine oli pikaajaline protsess ja reageeriti varem väljakujunenud koostööpraktika põhjal. Tema sõnul on Pesaleidja aastatel 2023–2026 päästnud Kuusalu vallast kokku 192 kassi ja 6 koera.

"Jääb mulje, et valla käitumine Pesaleidjaga oli pahatahtlik ning tekitati kunstlikult olukord, kus meid kasutati pahatahtlikult ära ning lasti täita seadusest ja lepingust tulenevaid kohustusi," sõnab Vainola.

Pesaleidjat aitab nüüd heategevuslikus korras jurist, kelle hinnangul on kuna hulkuvate loomade eest hoolitsemine valla seadusjärgne kohustus, on MTÜ-l tugev alus raha sisse nõuda – vajadusel ka kohtus. Oma ametliku juriidilise seisukoha esitab Pesaleidja vallale hiljemalt 10. juuniks.

*

Kuidas on asjad korraldatud naabrite juures?

Et mõista, kas Kuusalu valla range reeglistik on erandlik, tasub vaadata naaberomavalitsuste praktikat:

Anija vallas kooskõlastatakse üldiselt iga looma püüdmine enne protseduure, kuid CatsHelp MTÜ-ga tehakse koostööd usalduse alusel – püüdmist ette ei kooskõlastata, küll aga küsitakse nõusolekut raviarvete osaliseks tasumiseks.

Raasiku vallas eraldi püsilepingut pole, koostööd tehakse CatsHelp MTÜ-ga ja iga juhtum kooskõlastatakse eraldi.

Loksa linnas koordineerib kogu püüdmist linnavalitsus ja annab igale arvele eraldi nõusoleku. Kui kassid on aiamaadel terved ja toidetud, loetakse nad kogukonna kassideks ja neid ei puututa.

*

Toimetuse kommentaar: Kellel on õigus?

Moraalselt on raske vaielda vastu sellele, et loomad vajasid abi ja Pesaleidja tegi tänuväärset tööd. Juriidiliselt on aga tegu keerulise halli alaga. Vald toetub rangelt riigiraha kulutamise reeglitele ja lepingupunktidele (teenust saab osutada vaid tellimuse alusel). Pesaleidja toetub aga reaalsele elule ja sisulisele vajadusele (omavalitsuse seadusjärgne kohustus teha loomakaitsetööd).

Kuna osapooled pole kokkuleppele jõudnud, saab lõpliku ja siduva vastuse küsimusele "kellel on õigus" anda kahjuks ainult kohus. Seni on aga löögi all eelkõige kodutud loomad, kelle ülalpidamiskulud lasuvad täielikult Pesaleidja õlgadel. Tavakodanikud on asunud aktiivselt MTÜ-d toetama – märksõnaga "KUUSALU" on kogunenud annetustena juba 2901 eurot.