Kuusalu vald jagab küladele toetust: 2026. aastal suunatakse kogukondadesse ligi 5000 eurot

Kuusalu vald kinnitas 19. märtsil korralduse, millega eraldatakse 2026. aasta eelarvest külade toetuseks kokku 4961 eurot. Tegemist on iga-aastase nn külarahaga, mille eesmärk on toetada kogukondlikku elu ja külade omaalgatusi.

Kuidas raha jagatakse?

Toetuse jaotamine toimub selge valemi alusel:

50% rahast jagatakse võrdselt nende külade vahel, kus on olemas külavanem

50% jaotatakse vastavalt elanike arvule (nn pearaha põhimõte)

Selline süsteem püüab hoida tasakaalu – toetades nii aktiivset külajuhtimist kui ka suuremaid kogukondi.

🟢 Võitjad: suured ja aktiivsed külad

Suurimateks võitjateks on külad, kus on palju elanikke või tugev varasem rahaline jääk:

Kuusalu küla – kokku üle 4359 euro

Pudisoo küla – üle 3226 euro

Andineeme küla – üle 3181 euro

Aru küla – ligi 2808 eurot

Leesi küla – üle 2400 euro

Nende külade eelis tuleb kahest allikast: elanike arvust ja varasematel aastatel kogunenud kasutamata rahast.

👉 Praktikas tähendab see, et neil on rohkem võimalusi teha suuremaid investeeringuid ja korraldada üritusi.

🔴 Kaotajad: väiksed või passiivsed külad

Teises otsas on külad, kus toetussummad jäävad väga väikseks:

Juminda küla – vaid ~76 eurot

Parksi küla – ~73 eurot

Tsitre küla – ~67 eurot

Pärispea küla – ~105 eurot

Hara küla – ~345 eurot

Sageli on põhjuseks kas väike elanike arv, külavanema puudumine või see, et varasem raha on juba ära kasutatud.

👉 Selliste summadega on keeruline teha midagi enamat kui sümboolseid tegevusi.

⚖️ Süsteem soosib tugevaid

Kehtiv jaotusmudel (pool rahast võrdselt külavanemaga küladele, pool elanike arvu järgi) tekitab olukorra, kus:

aktiivsed ja suuremad külad muutuvad veel tugevamaks

väiksemad kogukonnad jäävad järjest rohkem tahaplaanile

Lisaks mängib suurt rolli varasemate aastate jääk – kes on raha kogunud, sellel on eelis ka täna.

⏳ Raha ei saa lõputult hoida

Oluline detail on see, et osa varasemast rahast aegub 2026. aasta lõpus. See sunnib külasid oma kogutud raha aktiivsemalt kasutama – vastasel juhul kaob see lihtsalt ära.

🤔 Küsimus vallale ja kogukondadele

Kas praegune süsteem toetab kogukondade arengut võrdselt?

Või peaks väiksematele küladele andma suurema starditoe, et elu ka seal püsiks?

Varasemate aastate jääk mängib rolli

Lisaks uuele toetusele mõjutab külade rahalist seisu ka varasemate aastate kasutamata jääk. Mitmel külal on märkimisväärne summa juba olemas, mis tähendab, et tegelik kasutatav raha on suurem kui ainult 2026. aasta eraldis.

Samas tuleb arvestada, et osa varasemast rahast aegub 31. detsembriks 2026, mis paneb küladele surve raha sihipäraselt ära kasutada.

Mida külarahaga tehakse?

Kuigi korraldus ise ei määra täpselt kasutusviise, on praktikas külaraha abil tehtud näiteks:

külaplatside korrastamist

kogukonnaürituste korraldamist

väiksemaid investeeringuid (pingid, infotahvlid jms)

külade ühistegevuse arendamist

Kogukondade roll kasvab

Külaraha süsteem näitab, et valla jaoks on oluline kogukondade omaalgatus. Aktiivne külavanem ja tegus kogukond võivad otseselt mõjutada, kui palju ja kui tõhusalt raha kasutatakse.