Kriisivalmidus algab meist endist: õpetlik õhtupoolik Kuusalu rahvamajas
Vello Nõmme 
9 märtsi õhtul täitus Kuusalu rahvamaja saal asjaliku suminaga – toimus Kuusalu kriisivalmiduse koolitus, kus seekord ei räägitud vaid teoreetilisest „mustast stsenaariumist“, vaid sellest, kuidas päriselt ja praktiliselt oma kodu ja kogukond kriisikindlaks muuta.
Riik ulatab käe: toetusvoorud ja uued reeglid
Kuusalu valla ja Päästeameti esindajad tõid saali olulisi uudiseid riiklikest toetusmeetmetest. Selgus, et korteriühistutele on avanemas uued võimalused, kust on võimalik küsida toetust nii generaatorite ostmiseks kui ka varjumiskohtade kohandamiseks.
Kõlama jäi sõnum: toetuse saamine ei ole pelgalt paberi täitmine, vaid eeldab selget plaani. Oluline on teada, et 2027. aastaks on oodata uusi seadusemuudatusi, mis panevad paika täpsemad nõuded hoonete kriisivalmidusele ja varjumisvõimekusele. Toetuse saamiseks peab ühistu olema tegus – vaja on tehnilisi auditeid ja selget nägemust, kuidas maja voolukatkestuse korral toimib.
Madis Praksi kogemuslugu: nutikad lahendused ja kW arvutus
Õhtu oodatuim osa oli Madis Praksi vahetu kogemuslugu. Tema on see mees, kes on riikliku toetuste rägastiku ja bürokraatia „kadalipu“ juba edukalt läbinud. Madis jagas väga praktilist nõu, kuidas tehniliselt asjad toimima saada.
Tema lahendus on ühtaegu nutikas ja mobiilne:
Generaator haagisel: Madis ehitas süsteemi üles haagise peale. See annab vabaduse – vajadusel saab generaatori kohe kortermaja juurde tõmmata ja tööle panna. Samas rõhutas ta, et sellise lahenduse puhul peab ühistul olema turvaline koht, kus haagist hoida. Alternatiivina pakkus ta välja väikese eraldi varjualuse ehitamist.
Lihtsus on võti: Süsteem peab olema lollikindel. Madise lahenduses on ümberlülitus lihtne: ühed lülitid (tavavool) välja ja teised (generaatoritoide) sisse.
Kuidas arvutada võimsust? See oli küsimus, mis paljusid huvitas. Madise rusikareegel on: arvestada tuleks umbes 1,2 kW korteri kohta. See on piisav varu, et kriisiolukorras kõige kriitilisemad vajadused kaetud saaksid, ning selle numbri põhjal saab ühistu valida just õige võimsusega generaatori.
Rahvas küsis, spetsialistid vastasid
Teemadest jooksid läbi ka elavad küsimused saalist. Arutati, millised on nõuded kütuse ladustamisele ja kuidas korteriühistud saaksid omavahel koostööd teha. Madis rõhutas veelkord, et kõige olulisem on projektiga alustades arvestada reaalse vajadusega ja mitte karta paberimajandust, sest tulemus – kindlustunne ja voolu olemasolu igas olukorras – on seda väärt.
Õhtu lõpuks oli selge üks: kuigi riik pakub raamistikku, algab tegelik valmisolek meist endist ja julgusest sellised praktilised lahendused käsile võtta.
