Jaanuar ilma äärmusteta - miks tervis algab teadlikkusest

Jaanuar on kummaline kuu.
Ühelt poolt tahaks pärast pühi lihtsalt natuke rahu, teiselt poolt ilmub kuskilt seest (ja vahel ka sotsiaalmeediast) tung alustada „uus elu“ kohe esmaspäevast. Mõni teeb seda rangete reeglitega, mõni lubadustega, mis kõlavad jaanuaris hästi, kuid veebruaris hakkavad väsitama. Mina usun, et kõige paremad algused ei käi kärtsu ja mürtsuga, vaid mõistlikult ja samm-sammult.

Alustuseks tutvustan end. Mina olen Julia Gedike, meditsiiniõde ja toitumisnõustaja. Töötan igapäevaselt Loksa perearstikeskuses ning olen tervishoiuvaldkonnas olnud üle 15 aasta, sealhulgas õppinud ja töötanud pikalt Soomes. Minu huvi on ennetus ja see, kuidas toitumine mõjutab enesetunnet, energiataset, ainevahetust ja tervist tervikuna. Just seetõttu meeldib mulle keerulise info asemel rääkida lihtsatest, päriselus toimivatest valikutest.

Miks ma sellest kirjutan?
Sest toitumine ei ole moeröögatus ega keelude nimekiri. Toitumine on vundament. Kui vundament logiseb, siis – tahame või mitte – hakkab kõik muu vaikselt järele andma: energia, uni, meeleolu, vastupanuvõime, kaalu kõikumine ja seedimine. Oma töös olen näinud, et inimene ei vaja enamasti järjekordset „täiuslikku kava“, vaid selgust: mida teha nii, et see oleks päriselt võimalik ja tulemused püsiksid.

Jaanuaris räägitakse maailmas sageli kahest algatusest, mis sobivad hästi ka meie igapäevaellu. Üks neist on Veganijaanuar (Veganuary) ja teine Tervisliku kaalu nädal (Healthy Weight Week). Mõlemad kõlavad nagu „projektid“, kuid nende mõte on üsna inimlik: tuletada meelde, et tervis ei sünni äärmustest. Veganijaanuar ei tähenda, et kõik peaksid järsku loomsetest toodetest loobuma. Pigem on see hea hetk vaadata ausalt oma taldrikule ja küsida, kas menüüs on piisavalt köögivilju, kaunvilju ja täisteratooteid või kipub toit korduma ja muutuma liiga „beežiks“.

Siin aitab üks lihtne orientiir. Eesti riiklike toitumissoovituste järgi võiks köögivilju olla päevas umbes 300–500 grammi. See ei ole maagiline number, vaid praktiline suunis, mis toetab kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete saamist ning aitab seedimist ja üldist enesetunnet. Oluline ei ole ainult kogus, vaid ka mitmekesisus – mida rohkem värve taldrikul, seda laiem on toitainete spekter.

Tervisliku kaalu nädal tuletab omakorda meelde midagi, mida on vahel keeruline endale lubada: kaalunumber ei ole iseloomuomadus ega tahtejõu test. Palju olulisem on see, kas keha saab oma normaalseks toimimiseks vajaliku – energiat, valku, vitamiine ja mineraalaineid. Mõnikord võib inimesel olla kaloreid justkui piisavalt, kuid toitainetest jääb puudu. Ja vahel võib normaalne või kõrgem kehakaal olla seotud hoopis suurema lihasmassiga ning olla metaboolselt täiesti tervislik. Seetõttu ei tasu end jaanuaris „ära karistada“, vaid pigem korraks mõelda: kas minu süsteem toetab mind või töötab minu vastu?

Aastate jooksul olen aru saanud veel ühest asjast: „taldrikureeglid“ ja üldpõhimõtted on vajalikud, kuid sageli jääb puudu praktilisest poolest. Inimesed tahavad teada, mida päriselt süüa, millistes kooslustes ja kui regulaarselt, et toitumine kataks tegelikud vajadused. Just seetõttu propageerin jaanuaris leebust. Kui eesmärk on tervis, siis ei ole mõtet alustada nii, et elu muutub kohe lõputuks piirangute jadaks. Palju mõistlikum on valida üks või kaks realistlikku muutust: näiteks lisada iga päev üks korralik köögiviljaports, vahetada osa saiast täisteratoodete vastu või tuua nädalasse paar kaunviljatoidukorda. Väikesed asjad, mis korduvad, teevad lõpuks suure töö ära.

Ja lõpetuseks üks teema, mida kuulen sageli: „Ma võtan toidulisandeid, järelikult on toitumine korras.“ Paraku ei ole toidulisandid imerohi ega asenda pikaajaliselt täisväärtuslikku toitumist. Need võivad olla toeks kindlatel juhtudel, kuid tervise vundament on ikka toit, rütm ja järjepidevus.

Kui see lähenemine kõnetab teid ja soovite oma tervise jaoks teha rahuliku, kuid kindla alguse, siis alates jaanuarist on võimalik broneerida aeg toitumisnõustamisele Loksa perearstikeskuses. Ootan teid mitte „täiusliku dieedi“ otsingule, vaid mõistliku ja toimiva süsteemi ülesehitamisele, mis päriselt töötab.

Kohtumiseni ajalehe veergudel!

Julia Gedike
meditsiiniõde ja toitumisnõustaja