🧭 Mõtteõhtu Kuusalus: „Tugeva valla roll riigikaitses“

Kaitseminister Hanno Pevkur: Eesti kaitsevõime tugevneb, kuid kriisis on võtmesõnaks koostöö

Kuusalu rahvamajas toimus mõtteõhtu, kus arutati tugeva omavalitsuse rolli riigikaitses. Kohal olid kaitseminister Hanno Pevkur, kohalike omavalitsuste esindajad ning vallajuhid. Õhtut juhtis Marek Laasik (Reformierakond).

🧑‍💼 Hanno Pevkur: ülevaade Eesti kaitseolukorrast

Kaitseminister Hanno Pevkur alustas sõnavõttu ülevaatega Eesti kaitseolukorrast. Tema sõnul on riigi kaitsevõime järjepidevalt tugevnemas, kuid arendamist vajavad nii tehnilised võimed kui ka koostöö liitlastega.

Eesti relvastuses on täna mitmed moodsad tankitõrjesüsteemid ja jalaväe lahingumasinad, mis on efektiivsed nii maismaal kui ka droonide vastu. Pevkuri sõnul annavad need süsteemid Eestile olulise eelise ja suurendavad kaitsevõimet.

„Oluline pole ainult relvade ja tehnika hulk, vaid ka olukorrateadlikkus ja valmisolek kiiresti reageerida,“ rõhutas minister.
Eesmärk on heidutus – tagada, et ükski vastane ei kaalukski Eesti ründamist.

Eestis paikneb igapäevaselt 2000–2500 liitlassõdurit, kes harjutavad koos Eesti kaitseväelastega. „Koostöö liitlastega on tugevam kui kunagi varem,“ kinnitas Pevkur.

⚙️ Kriisides on võtmesõnaks koostöö

Minister rõhutas, et riik ei saa kriisis üksi hakkama – iga omavalitsus peab suutma jätkata oma igapäevast tööd ka eriolukorras.
Kriisivalmidus peab hõlmama kõiki tasandeid: vee ja toidu tagamist, varjumisvõimalusi, evakuatsiooniplaane ning kohalike eripärade arvestamist.

Pevkur tõi näiteid:

• Narvas on kriitiline hoida avatuna transpordi- ja veeühendused, sest välja pääseb vaid ühe tee kaudu.

• Võrus ja Kuusalus on riskid teistsugused – iga vald peab ise läbi mõtlema, kust kriisis saab vett, toitu ja kuhu inimesed varjuda saavad.

Minister märkis, et Naiskodukaitse ja Päästeamet on juba koostanud piirkondlikud kriisiplaanid, kuid valdade roll on need praktiliselt ellu rakendada.
„Parim kriisivalmidus on see, kui igaüks teeb oma tööd edasi – kriis ei tohi süsteeme halvata,“ sõnas Pevkur.

💬 Kohalike esindajate küsimused ja ettepanekud

Margus Soom (VL Meie Kuusalu)

Margus Soom meenutas, et polügooni rajamine tekitas kunagi palju vastuseisu, kuid tänaseks on välja kujunenud mõistlik koostöö kaitseministeeriumi ja kohalike vahel. Näitena tõi ta Kuusalu kooli staadioni, mis oli varem Kaitseliidu käsutuses ja mille nemad oma vahenditega korda tegid.

Soom rõhutas, et Kuusalu valla maamaksutulu on väike, sest suur osa Keskpolügoonist asub valla territooriumil, maa kuulub vallale, kuid riik kasutab seda kaitseotstarbel.
Kuna nende alade maamaksu koefitsient on madal, ei too see vallale sisuliselt maksutulu.

Soom palus kaaluda, kas oleks võimalik leida õiglasem lahendus – näiteks kompensatsiooni või tulu jagamise kaudu, et polügooni kasutus tooks kasu ka vallale.

Hanno Pevkur kinnitas, et sai mõttest aru – Keskpolügooni maad on maksustatud madalama koefitsiendiga kui elamumaad, mistõttu on valla maamaksutulu väike.
Minister selgitas, et maamaksu määramine on kohaliku omavalitsuse pädevuses ja riik erandeid teha ei saa, kuid lisas, et talumistasude suurendamine võib vallale tuua rohkem kasu kui maamaksuprotsendi muutmine.
Ta lubas teema arutamiseks kaasa võtta, kuid konkreetseid lubadusi veel ei andnud.

Janek Nelson (Isamaa)

Nelson esitas kolm küsimust Eesti kaitsearenduste kohta.

1️⃣ Linnalahinguõppused ja droonivõimekus
Pevkur vastas, et droonid on olulised, kuid mitte ainsad – enamik kaotusi tekib endiselt lähivõitluses. Eestis on juba Rabasaare linnalahinguõppe ala ning Poola piirile on rajatud uus konteineritest linnalahingukeskus.

2️⃣ Lahingumoona varud ja Kaitseliit
Minister kinnitas, et lahingumoona maht suureneb nii Kaitseväes kui Kaitseliidus – varustust lisandub kogu spektris, paugupadrunitest kuni raketisüsteemideni.

3️⃣ Õppused välismaal
Pevkuri sõnul jääb põhirõhk kodusele väljaõppele, sest „me peame harjutama seal, kus kaitseme oma kodu.“

Madis Praks (Kuusalu valla esindaja)

Praks tõstatas talumistasu teema, märkides, et see on Kuusalu valla jaoks naeruväärselt väike, kuigi 2/3 Keskpolügoonist asub Kuusalu territooriumil. Tema sõnul sai suurima kasu hoopis Tapa linn, kuna seal on kaitseväe linnak ja töökohad, kuid Kuusalu vald peab taluma harjutuste mõju.

Pevkur vastas, et teema on valitsuses arutatud ja eri erakondade vahel olid erinevad seisukohad. Leiti kompromiss, kuid minister lubas Kuusalu ettepaneku kaasa võtta ja tulevikus kaaluda talumistasu valemi uuendamist. Erandeid ühele vallale ei tehta, kuid eesmärk on leida ühtne ja õiglane süsteem kõigile.

Praks tõstatas ka teede hoolduse probleemi, märkides, et pärast kaitseväe tegevuse algust ei ole polügoonialade teid piisavalt hooldatud.
Pevkur lubas, et Kaitsevägi peab tagama teede läbitavuse ja korrashoiu, ning võtab küsimuse ministeeriumis arutamiseks kaasa.

Eike Mandre (Reformierakond, Sigula küla külavanem)

Mandre tõi välja väikeste külade mure teede ja ligipääsu pärast. Tema sõnul ei ole Kuusalu vald määratlenud, millised külad kuuluvad harjutusala mõjupiirkonda, mistõttu toetused ei jõua õiglaselt nendeni, kes mõju igapäevaselt tunnevad.

„Kui kaitsevägi harjutab, siis meie majades klaasid klirisevad,“ rääkis Mandre.
Ta rõhutas, et külaelanikud ei oota erikohtlemist, vaid soovivad, et teed oleksid korras ja ligipääs tagatud.
„Me tuleme toime oma jõududega, aga vajame, et riik ja vald toetaksid meid nii palju, et meil oleks toimivad teed, side ja kiirabi ligipääs,“ lisas ta.

Elvis Hrupa (Reformierakond)

Hrupa jagas oma kogemust Kehtna valla kriisikeskusest, kus on loodud süsteem, mis toimib ka päris kriisis. Ta tõi näiteks hiljutise tormi, mil tuli tagada inimestele elekter, soe ja toit.
„Sellised keskused ei tohi jääda ainult paberile – need peavad töötama ka päriselt,“ rõhutas ta.

🟢 Kokkuvõte

Kuusalu mõtteõhtu näitas, et riigikaitse ja kohaliku elu seos on tihe – kaitsevõime ei tähenda ainult relvi ja sõdureid, vaid ka toimivaid teid, vett, elektrit ja kogukondade valmisolekut.
Nii nagu minister Pevkur kokku võttis:

„Tugev riik saab sündida vaid siis, kui iga vald on tugev ja iga inimene teab, kuidas kriisis tegutseda.“