Kuusalu vald tähistas Eesti Vabariigi 108. aastapäeva tunnustuste ja noorte luuleetendusega

Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt keskendus oma aastapäevakõnes vabaduse tähendusele nii ajaloos kui ka tänases ebakindlas maailmas. Ta meenutas 1918. aasta veebruari sündmusi, tuues esile, et iseseisvuse väljakuulutamine ei olnud tol hetkel romantiline unistus, vaid ränk ja reaalne ellujäämisküsimus.

Vallavanem peatus pikemalt iseseisvuse sünnilool, meenutades Pärnu märgilist rolli: just seal loeti 23. veebruaril Endla teatri rõdult esimest korda ette iseseisvusmanifest, pärast seda kui Haapsalus ja Tallinnas olid katsed ebaõnnestunud. See oli hetk, kus Eesti seisis lootusrikka tuleviku lävel, et määrata ise oma saatust kultuurrahvaste peres.

Kraanvelt märkis valusalt, et Eesti ajalugu on olnud katkestuste, pöörete ja murrangute jada. Pärast iseseisvuse sündi ja Vabadussõda saabus oma riigi ülesehitamise aeg, mis aga katkes Teise maailmasõja ja sellele järgnenud aastakümnete pikkuse brutaalse okupatsiooniga. Ta rõhutas meie põlvkonna suurt õnne: „Oleme nüüd jõudnud aega, mil eestlased on elanud oma vabas riigis kauem kui kunagi varem.“

Siiski ei tohi vabadust võtta lõplikult saavutatuna. „Meie riigi iseseisvust ei tohi kunagi pidada millekski jäävalt ja lõplikult saavutatuks. See on protsess, mis nõuab igalt kodanikult pidevat panust, pingutust ja tugevat tahet,“ sõnas Kraanvelt. Puudutades Ukrainas toimuvat julma sõda, kutsus vallavanem üles solidaarsusele ja vaimsele vastupidavusele. Ta tsiteeris president Alar Karist, märkides, et riigi hoidmiseks peab olema usku endasse. „See usk tähendab armastust ja nõudlikku solidaarsust, ühist mõtlemist ja lugupidavat dialoogi,“ ütles vallavanem. Tema sõnum oli selge: kui me surume hirmu tõttu alla oma rõõmu ja pühad, siis on vaenlane juba võitnud.

*

Tunnustused turvalisuse eest seisjatele

*

Traditsiooniliselt tänati üritusel inimesi, kes on andnud olulise panuse Kuusalu valla turvalisusesse ja kogukonna arengusse:

*

PILLERIIN KURG (Kolga vabatahtlik päästeühing) – Tunnustati kui üht südamlikumat ja pühendunumat liiget, kelle panusel ellu viidud droonitoetusprojekt kasvatas märgatavalt päästevõimekust. Pilleriin on üks aktiivsemaid valvajaid ja kohusetundlikumaid panustajaid.

KAURI AVENT (Kuusalu noorkotkad) – Tubli ja eeskujulik noorkotkas, kes paistab silma oma vastupidavuse ja abivalmidusega. Ta suudab säilitada üksuse moraali ka rasketes oludes ja on alati valmis nooremaid abistama.

HELERI BOKLAN (Kuusalu kodutütred) – Aktiivne ja osavõtlik kodutütar, kelle siirus, kohusetunne ja järjekindlus õppimisel ning laagrites osalemisel on imetlusväärsed.

LINDA LEPMETS (Kuusalu kodutütred) – Pühendunud ja innustav rühmavanema abi, kelle loovus ja hiilgavad ideed rikastavad noorte tegevust. Tema koduõuel toimunud suvelaager pakkus noortele unustamatuid kogemusi.

MATTIAS IDAVAIN (Kuusalu noorkotkad) – Kuusalu Noorte Kotkaste rühma asutaja ja Harju malevapealik. Tema pikaajaline ja edukas tegevus alates 2008. aastast on olnud nurgakiviks noorte kodanikukasvatuses.

KALEV KUUSPALU (Piirkonnapolitseinik) – Tunnustati kui kogukonna turvalisuse eestkõnelejat, kes tunneb kohalikke tavasid ja teab täpselt, kuhu suunata tähelepanu, et tagada turvaline elukeskkond.

JAANA KUUSPALU (Noorsoopolitseinik) – Tänati pühendunud töö eest Kuusalu valla piirkonna noorsoopolitseinikuna, olles oluline lüli noorte turvalisuse ja usalduse loomisel.

*

Noorte poliitiline satiir:

*

Tõi lavale Andres Ehini, Kristiina Ehini ja Ly Seppeli loomingu.

Esinemine ei olnud pelgalt pidulik deklameerimine, vaid sürreaalne ja julge poliitiline satiir, mis on pärjatud kõrgete auhindadega üleriigilisel festivalil. Juhendaja selgitas, et noored asetasid 1960ndate vabavärsi tänapäeva konteksti, julgedes naerda nii iseenda kui ühiskonna vigade üle. See oli meeldetuletus, et vabadus tähendab ka õigust olla loominguline ja vajadusel ebamugav, säilitades sealjuures oskuse üksteisele naeratada.