Eesti suurim süda sündis Narva linnas uue uhke rekordiga

Juba neljandat korda toimunud kogukonnaalgatus tõi tänavu südameid moodustama rekordarvu asukohti (41). Üle riigi tuli südametesse 5523 inimest.

“Päriselt? Oi kui tore uudis, see on suur üllatus! Ei oskagi kohe midagi öelda," kõlas esimene reaktsioon Narva noortekeskuse juhataja Jana Vnukova suust, kui ta rõõmsat uudist võidu kohta kuulis. Tema sõnul õnnestus tuua kokku niivõrd palju osalejaid tänu Narva linna inimeste soojusele.

"Me jagasime igal pool infot, aga ega tegelikult meil on lihtsalt nii toredad elanikud ja kõik tulid kohale, et meie linna toetada ja südame tegemisest osa saada. Jälgisime südamealgatuse järel ka teiste kohtade uudiseid ja pilte ning ei osanud ette kujutada, kas kuskil võis rohkem inimesi olla. Aga nii tore uudis, et meie võitsime!" kinnitas Jana Vnukova, kelle sõnul kulges sündmus üldpildis väga hästi.

Eesti Suurim Süda kogukonnaalgatuse eesmärk on äratada inimestes hoolivust, tuua kokku erinevate piirkondade kogukonnad ning teha inimestest suuri südameid, mis õhust drooniga peale pildistatakse. Kõige suurema osalejate arvuga süda pälvib endale auhinnaks ka rändkarika, mis on seni igal aastal liikunud uue võitja juurde.

1. Narvas 489 inimest 

2. Kohtla-Järvel 351 inimest 

3. Raplas 350 inimest 

4. Sillamäel 284 inimest 

5. Elvas 245 inimest 

6. Maardus 244 inimest 

7. Võrus 222 inimest 

8. Viimsis 213 inimest 

9. Tartus 205 inimest 

10. Jõhvis 178 inimest 

11. Haapsalus 169 inimest 

12. Jõgeval 155 inimest 

13. Põlvas 153 inimest 

14. Rakveres 143 inimest 

15. Mustvees 138 inimest 

16. Pärnus 137 inimest 

17. Tõrvas 134 inimest 

18. Saaremaal 120 inimest 

19. Põltsamaal 118 inimest 

20./21. Kehras ja Valgas 110 inimest 

22. Viljandis 109 inimest 

23. Räpinas 95 inimest 

24./25. Kallastel ja Kose vallas 90 inimest 

26. Kambjas 87 inimest 

27. Tallinnas 83 inimest 

28. Läänerannas, Virtsus 79 inimest 

29. Sinimäel 78 inimest 

30. Nõos 57 inimest 

31. Lool 56 inimest 

32. Tihemetsas 55 inimest 

33./34. Laulasmaal ja Sindis 52 inimest 

35. Paldiskis 48 inimest 

36. Rae vallas 46 inimest 

37. Keilas 45 inimest 

38. Tamsalus 43 inimest 

39. Loksal 33 inimest 

40. Sauel 31 inimest 

41. Kuusalus 26 inimest 

Kokku osales: 5523 inimest 

Eelmisel aastal tehti südameid 35 asukohas ning suurim süda tuli Raplasse, kus inimesi oli kokku 368. 2023. aastal võttis osa 31 asukohta ning 3701 inimest ja rändkarika võitis Kohtla-Järve (324 inimest), 2022. aastal aga 15 erinevat piirkonda ning ligi 1000 inimest. Siis sai võidu kirja Valga/Valka linnade ühisrinne (108 inimest).

Iga aastaga on traditsioon kasvanud ning kui eelmisel aastal tõid südamed kokku 5029 inimest, siis sel aastal 5523 inimest.

Eesti Suurim Süda traditsiooni idee on pärit JJ-Street Tantsukooli asutajalt Joel Juhilt, kes juba 2005. aastast alates on teinud kevadlaagris noortega südamepilti. Kui aga koroonapandeemia ajal ei õnnestunud laagrit korraldada, siis tekkis mõte südamepildi tegemist jätkata ning teha seda värskes õhus koos kõigi teiste Eesti inimestega. 

Nii sündis idee tuua erinevates piirkondades inimesed kokku ja tugevdada ühtsustunnet. "On uskumatu, et sellisest väiksest mõttest on kasvanud midagi nii ilusat ja meeldejäävat. Suurimat tänu väärivad aga need inimesed, kes südame tegemist igas piirkonnas eest vedasid ja mõtte teoks tegid, " kinnitas täna oma sünnipäeva tähistav Joel Juht. Täna hommikul viib ta rändkarika isiklikult Narva, et kohalikke algatajaid tunnustada ja nende võitu tähistada. 

Kui esimesel aastal tehti südameid üksnes JJ-Street Tantsukooli treenerite või noorte eestvedamisel, siis tänaseks on mõttega ühinenud paljud teised kollektiivid, organisatsioonid ja aktivistid. Sel aastal võttis osa mitmeid uusi piirkondi, kes südameid moodustasid. Näiteks koguneti esmakordselt Laulasmaal, Nõos, Kambjas või Paldiskis. Üks erilisemaid südameid jäädvustati Läänerannas, Virtsus, kus pilt tehti õhtupimeduses ja maagilise päikeseloojangu taustal. 

"Mul on väga suur rõõm näha seda põnevust, elevust ja siirast rõõmu, mida meie poolt algatatud traditsioon inimesteni toob. Muidugi on igal aastal väljakutseid, olgu selleks siis droonide lennutamine või inimeste kokku lugemine, aga lõppude lõpuks ei ole kõige tähtsam võit üksi, vaid see, et oma kandi inimesed saaksid koos midagi vahvat teha ja jagada soojust, mida praegu eriti vaja läheb. Tahan tunnustada kindlasti kõiki koordinaatoreid, vabatahtlikke ja inimesi, kes kaasa aitasid. Eriti tublid olid Sinimäe inimesed, kes hoolimata sellest, et neil drooniluba saad viimasel hetkel ei õnnestunud, ikkagi pildi ära tegid ning Nõo rahvas, kes hakkas sündmust planeerima kaks päeva varem ning sai nii kiiresti oma pundi kokku ," kinnitas Eesti Suurim Süda peakoordinaator Lenel Karu.

Mitmel pool Eestis jagati kohapeal teed, kringlit või küpsiseid, tantsiti või ühendati sündmus mõne sportliku tegevusega. Eestvedajad ei piirdunud üksnes südamete moodustamisega, vaid olid juurde toonud ka lisategevusi ja esinemisi. 

Mõnel pool said osalejad nautida etteasteid rahvatantsijate, tänavatantsijate või kohalike lauljate poolt. Samuti oli piirkondi, kus inimesed said osaleda ladina tantsu klassis, südamerännakus, ühislaulmisel või fotojahil. Näiteks Viimsis tuli kokku lausa seitse rahvatantsurühma, kõik erinevates vanustes. „Inimesed jäid isegi peale aktsiooni sinna pikemalt aega veetma!” sõnas Viimsi sündmuse koordinaator Mirell Karhu.

Maardu koordinaatori Annely Kõrveli sõnul on südame moodustamine tõestanud, kui kokkuhoidev on sealne kommuun: “Pärast südame tegemist tulid inimesed tänama ja kallistama, et sellist asja teeme! Maardus hoitakse kokku! Meid õnnistas veel ka ilus ilm ja päike ning meie droonipilt ja videod tulid imeilusad,” kinnitas Annely Kõrvel.

Tegemist on kasvanud traditsiooniga, mis toob igal aastal kokku tuhandeid inimesi ning eestvedajad loodavad, et 2026. aastal on sündmus veelgi suurem.