Kas Ranno Pool suudab abivallavanema rollis toime tulla?
Kuusalu vallavolikogu liige Mait Kröönström esitas tänavu 29. jaanuaril abivallavanem Ranno Poolile mahuka arupärimise, mis sisaldas mitmeid põhjalikku küsimust abivallavanema töötulemuste, vastutusalade ja valla juhtimisse panustamise kohta. Uudislugu toob esile pingeid kohalikus võimustruktuuris ning tõstatab küsimusi avaliku halduse läbipaistvuse ja tulemuslikkuse osas.
Vello Nõmme 
Kriitika abivallavanemale: aasta ametis, kuid nähtavad tulemused puuduvad
"Olete juba aasta töötanud ametikohal, mis 2024. aasta alguses loodi, et lisada valla juhtimisse kompetentsi ja valla tööd efektiivsemaks muutmiseks," kirjutas Kröönström oma pöördumises, rõhutades, et "terve aasta jooksul pole teil aega olnud volikogu ette tulla oma vastutusvaldkonda puudutavaid eelnõusid tutvustama."
Kröönströmi arupärimine puudutas mitmeid vallaelu jaoks olulisi valdkondi:
- Kuusalu Soojus OÜ investeerimisvõimekust ja majanduslikku jätkusuutlikkust
- Leegiranna kanalisatsiooni üleandmisega seotud probleeme
- Valla üldplaneeringu edenemist
- Abivallavanema konkreetseid saavutusi tema ametiajal
Vaidlus vastuste tähtaegade üle tekitas lisapingeid
Kuusalu valla põhimääruse kohaselt peab arupärimisele vastama 10 tööpäeva jooksul. Selle asemel saatis abivallavanem Pool 12. veebruaril teate, et pikendab vastamise tähtaega kuni 28. märtsini, põhjendades seda arupärimise mahukusega.
"Kuusalu valla põhimäärus ei reguleeri arupärimisele vastamise tähtaja pikendamist. Seega lähtutakse arupärimisele vastamise tähtaja pikendamisel üldregulatsioonist ehk märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest," selgitas Pool oma otsust tähtaja pikendamiseks.
Kui vastust ei järgnenud ka märtsi alguseks, esitas Kröönström protesti volikogu esimehele Ulve Märtsonile, kus ta väljendas muret abivallavanema tegevuse tulemuslikkuse osas: "Kui abivallavanem põhjendab enda ametijuhendist tulenevate tööülesannete täitmisega seotud küsimusi nii keerukateks, et erilisest vajadusest lähtuvalt ei suuda ta 10 tööpäeva jooksul vastata ja vajab selleks tervelt 40 tööpäeva, siis ilmselt pole abivallavanem terve aastase ametiaja jooksul aru saanud, mis ta ametijuhendi järgi tegema peaks."
Kröönström seab kahtluse alla Pooli sobivuse kriisikomisjoni liikmeks
Eraldi tähelepanu pälvis protestis abivallavanema sobivus kriisikomisjoni liikmeks: "Arvestades, et abivallavanem on ka valla kriisikomisjoni liige, siis kriisikomisjoni töö eripärast tulenevalt peab komisjoni liige olema võimeline vastama väga kiiresti vajalikult esitatud küsimustele ja andma kiireid ning vajalikke vastuseid. Palun Teil kaaluda, kas abivallavanem Ranno Pool on üldse sobiv isik kriisikomisjoni liikmeks."
Abivallavanem näeb probleemi valla põhimääruses
Vastates kriitikale, juhtis abivallavanem Pool tähelepanu vajadusele muuta valla põhimäärust: "Juhin tähelepanu asjaolule, et Kuusalu valla põhimääruses olev volikogu töökord tuleb arupärimise esitamise ja vastamise osas üle vaadata ja muuta, sest igal asjal on mõistlikkuse piir ja kindlasti ei ole mõistlik olukord, kui arupärimisele vastamine on mahukas, pole reguleeritud arupärimises esitatud küsimuste lubatud arvu ega muud sellist, mis vastamise keerukust või mahtu reguleerib."
Arupärimise vastustest selgus Kuusalu Soojus OÜ kahjum ja kohtuvaidluste kulud
Abivallavanema vastustest ilmnes, et Kuusalu Soojus OÜ lõpetas 2024. aasta auditeerimata andmetel 70 409,75 euro suuruse kahjumiga. Samuti selgus, et Leegiranna kohtuvaidlused on vallavalitsusele tänaseks maksma läinud 36 874,50 eurot esinduskulude ja 5500 eurot trahvidena. Kohtuvaidlus jätkub 30. aprillil 2025.
Küsimusele oma "töövõitude" kohta vastas abivallavanem: "Hinnangut oma tööle ei ole mul eetiline ise anda. Olen aktiivselt panustanud valla juhtimisprotsessidesse ning teinud tööd selle nimel, et parandada valitsemise efektiivsust ja arendada valla taristut. Mitmed olulised algatused on käivitatud ning nende mõju ilmneb pikema perioodi jooksul. Minu töövõitudele annavad hinnangu minu valijad järgmistel valimistel."
Kuusaluelu.ee uuris abivallavanema tegevust
Kuusaluelu.ee esitas abivallavanem Ranno Poolile seitse kirjalikku küsimust, et selgitada välja tema tegevuse taust ja plaanid. Kuusaluelu.ee märkis, et volikogu 38. ja 39. istungite kuulamise põhjal "on jäänud kogukonnale mulje, et abivallavanem Ranno Pool ei suuda oma ülesannetega piisavalt hästi toime tulla."
1. Millised on abivallavanema peamised tööülesanded ja vastutusvaldkonnad?
Abivallavanema tööülesannete hulka kuulub vallavalitsuse ehitus-, planeerimis-, maakorraldus- ja keskkonnategevuse korraldamine ja juhtimine. Ta juhendab oma valdkonnas tegutsevaid spetsialiste, osaleb eelarvete koostamises ja hangete läbiviimises, esindab valda oma pädevuse piires, ning toetab vastutusvaldkondade arendustegevusi. Samuti teeb ta koostööd OÜ Kuusalu Soojusega ning nõustab elanikke oma pädevusvaldkondade küsimustes.
2. Kuidas on abivallavanem panustanud valla strateegiliste eesmärkide saavutamisse?
Abivallavanem panustab strateegiliste eesmärkide saavutamisse läbi oma vastutusvaldkondade sihipärase planeerimise ja elluviimise. Selle hulka kuuluvad ehitusprojektide koordineerimine, keskkonnahoiu meetmete rakendamine, maakorralduse ja ruumilise planeerimisega seotud tegevuste elluviimine ning arendustegevuste suunamine. Ta toetab valla arengukava täitmist.
3. Millised on olnud suurimad väljakutsed, millega abivallavanem on silmitsi seisnud oma ametiaja jooksul?
Ametiaja jooksul on suurimateks väljakutseteks olnud tasakaalu saavutamine kogukonna ootuste ja eelarveliste võimaluste vahel, koostöö korraldamine erinevate huvigruppide – sealhulgas arendajate, kogukonna ja riiklike ametkondade – vahel. Samuti on keerukust põhjustanud hangete läbiviimine ajasurve tingimustes ja sellega seotud menetluslikud nüansid.
4. Kuidas tehakse koostööd teiste valla ametnike ja kohalike omavalitsuste esindajatega?
Koostöö toimub igapäevaselt töökoosolekute, ametkondlike nõupidamiste ja projektipõhiste tegevuste kaudu. Abivallavanem juhib oma valdkonna ametnike tööd ning teeb tihedat koostööd vallavanema ja teiste valdkondade juhtidega. Vajadusel moodustatakse töögruppe
ning kaasatakse erialaseid asjatundjaid. Samuti osaletakse piirkondlikel koostöövormidel ja aruteludel teiste kohalike omavalitsuste esindajatega.
5. Millised on abivallavanema ja kriisikomisjoni vahelised suhted ning kuidas see mõjutab valla probleemide lahendamist?
Abivallavanem kuulub valla kriisikomisjoni ning vastutab seal evakuatsiooni korraldamise ja koordineerimise eest. Tema roll hõlmab olukorra hindamist, evakuatsiooniplaani rakendamist ja koostööd teiste ametkondade ning operatiivteenistustega. Kriisikomisjoni liikmena osaleb abivallavanem ka kriiside ennetamisel ja lahendamisel, võimaldades kiiret ja valdkondlikult pädevat reageerimist loodusõnnetuste, keskkonnakriiside või muude eriolukordade korral.
6. Kuidas jälgitakse ja hinnatakse abivallavanema töö efektiivsust ja saavutusi?
Abivallavanema töö tulemuslikkust hinnatakse vastavalt ametijuhendis sätestatud ülesannete täitmisele. Hindamiskriteeriumiteks on muu hulgas eelarve täitmine, projektide edukas juhtimine, ning teenistuskohustuste korrektne täitmine. Tagasiside pärineb eelkõige vallavanemalt, aga ka volikogult ning kogukonnalt. Tähtsaks loetakse ka valdkondlike tegevuste mõju valla arengule.
7. Millised on plaanid ja ettepanekud abivallavanema töö parandamiseks tulevikus?
Tulevikus nähakse arenguvõimalusi tööprotsesside digitaliseerimises, koostöö tõhustamises kogukonnaga ja ametnike vahel, spetsialistide täiendkoolitamises ning planeerimis- ja ehitusvaldkonna teenuste läbipaistvuse suurendamises.
