Kelmid petsid Eesti inimestelt välja 29 miljonit eurot

Eelmine aasta tähistas Eestis musta rekordit: kelmuste ohvriks langes 3685 inimest ning kurjategijate saagiks langes kokku üle 29 miljoni euro. Võrreldes 2024. aastaga on kahjusummad peaaegu kahekordistunud, mis viitab petturite üha kasvavale professionaalsusele ja jultumusele.

Millised skeemid on kõige ohtlikumad?

Lõviosa rahast liikus petturite taskusse nelja peamise meetodiga:

Petukõned: 11,5 miljonit eurot (kõige suurem kahjuallikas).

Investeerimispettused: 6,3 miljonit eurot.

Ettevõtetele suunatud pettused: 2,7 miljonit eurot.

Müügipettused: 1,7 miljonit eurot.

Miks kahjud nii kiiresti kasvavad?

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo grupijuht Jaagup Toompuu toob välja kolm peamist põhjust:

Emakeelne rünnak: Petturid ei helista enam ainult vene keeles. Kõnekeskustesse on värvatud eesti keelt kõnelevaid inimesi, mis muudab skeemid usaldusväärsemaks.

Keerukad stsenaariumid: Kelmid on psühholoogiliselt osavad ja kohandavad oma jutte vastavalt päevakajalistele sündmustele.

Suured "kalad": Üksikud rünnakud ettevõtete vastu on toonud kaasa massiivseid kahjusid, mis kergitavad üldist statistikat.

Kuidas petukõne tavaliselt käib?

Stsenaarium on tihti mitmeetapiline:

Esimene kontakt: Helistaja esineb asutuse töötajana ja palub end Smart-ID-ga tuvastada.

Hirmutamine: Järgmisena helistab "pangaametnik" või "politseinik", kes teatab kahtlastest tehingutest kontol.

Surve: Inimesele öeldakse, et käimas on salajane operatsioon ja ta peab oma raha või pangakaardi "turvalisuse huvides" loovutama.

Politsei meeldetuletus: Politsei ei palu kunagi inimestel oma raha kuhugi üle kanda, sularaha kullerile anda ega PIN-koode telefoni teel sisestada.

Investeerimiskelmused: lubadus kiirest rikkusest

Teine suur murekoht on libainvesteeringud. Kelmid meelitavad ohvreid sotsiaalmeedias, lubades ulmelist tootlust. Sageli luuakse ohvriga esmalt soe isiklik suhe ja alles siis hakatakse rääkima "suurepärasest investeerimisvõimalusest". Kui ohver soovib raha välja võtta, selgub, et see on võimatu, ning temalt nõutakse hoopis "lisatasusid".

Kuidas end kaitsta?

Katkesta kõne: Kui sind kiirustatakse taga või räägitakse ohus olevast rahast, pane toru ära.

Kontrolli infot: Helista ise asutuse ametlikule numbrile ja küsi üle.

Ole skeptiline: Kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tavaliselt see nii ongi.

Räägi lähedastega: Hoiata vanemaid sugulasi ja tuttavaid, kes võivad olla kergemini mõjutatavad.

Kuigi politsei teeb rahvusvahelist koostööd ja püüab kinni "rahamuulasid", tekib suletud kõnekeskuste asemele kiiresti uusi. Parim kaitse on teadlikkus ja ettevaatlikkus.