Jaanuaris kaotasid Eesti inimesed kelmidele 400 000 eurot – ohvriks langes üle 50 inimese

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Urmet Tambre sõnul on kelmid hakanud kasutama uut skeemi, kus nad väidavad, et Eesti ja Venemaa elektrivõrgu desünkroniseerimise tõttu tuleb elektriarvestid välja vahetada. „Kelmid helistavad ohvritele vene keeles, tutvustades end Eesti Energia või Enefiti töötajana, ning väidavad, et elektriarvesti vahetamiseks on vaja teha kiire otsus,“ selgitas Tambre.

Ühes skeemi variandis palutakse ohvril sisestada oma Smart-ID või Mobiil-ID PIN-koodid, et kinnitada elektriarvesti vahetuse tellimus. Tegelikkuses saavad kelmid sel viisil ligipääsu ohvri pangakontole ning võtavad kogu raha. Teisel juhul järgneb energiaettevõtte kõnele teine kõne, kus esinetakse pangatöötajana. Nii väidetakse, et eelmine kõne oli pettus ning ohvri raha tuleb kaitsta, kandes see „turvalisele kontole“.

Tambre sõnul on olnud ka juhtumeid, kus kelmid saadavad ohvri ukse taha kulleri, kes väidab, et tuleb raha panka hoiule viima. „Ohvrid usuvad, et raha on kaitstud, kuid tegelikult annavad nad selle otse kelmidele,“ lisas Tambre.

Näide: 17 000 eurot kelmidele

Eelmisel nädalal langes üks Tallinna elanik sellise skeemi ohvriks. Naine uskus, et uksele tulnud mees on Eesti Energia esindaja ning andis talle üle 17 000 eurot sularahas. Kelmid lubasid, et raha hoitakse turvalises kohas, kuid tegelikkuses kadus summa jäljetult.

„Sellised juhtumid on äärmiselt kahetsusväärsed ja näitavad, kui osavalt kelmid suudavad inimeste usaldust ära kasutada,“ ütles Tambre. Politsei uurib juhtumit ja püüab kurjategijaid tabada, kuid ohvrite raha tagasi saamine on keeruline.

Kelmide skeemid on mitmekesised

Elektriarvesti vahetuse skeem on vaid üks paljudest viisidest, kuidas kelmid inimesi petavad. Järgnevalt mõned näited politseile teada antud juhtumitest:

Politseile teatati, et mullu detsembris sai 34-aastane naine sõbrakutse Facebookis seni tuvastamata inimeselt, kes paari päeva möödudes viis teema investeerimisele ning soovitas enda tuttavat maaklerit, kes on nõus investeerimisel juhendama. Seejärel võttiski naisega ühendust väidetav maakler, kelle juhendamisel avas naine konto kauplemisplatvormil cgl-limited.net ning tegi esimese sissemakse 100 eurot ülekandena Bulgaaria pangakontole. Käesoleva aasta jaanuaris julgustati naist tegema täiendav makse platvormile suurusega 1895 eurot. Naine avastas platvormil teenitud raha ei ole iseseisvalt võimalik kätte saada. Kelmusega tekitatud kahju on 1995 eurot.

27. jaanuaril helistas Sillamäel elavale naisele võõras vene keelt kõnelev naine, kelle sõnul on talle saabunud tähitud kiri ning selle kätte saamiseks tuli naisel edastada oma isikukood. Mõne hetke pärast sai Sillamäel elav naine uue telefonikõne, milles esines kelm juba Swedbanki töötajana. Kelmi sõnul olla ta Omniva esindajaga rääkides sattunud pettuse ohvriks ning kontol oleva raha kindlustamiseks tuli naisel oma kontol olev raha kanda turvalisele pangakontole. Sedasi kaotas naine aga kelmidele 11 700 eurot.

Politseile teatati, et Põhja-Tallinnas elavale 20-aastasele naisele helistati Omniva ja Swedbanki nimelt, kuid hiljem avastas naine, et kõne käigus vormistati tema nimele kiirlaen summas 2900 eurot.

27. jaanuaril sattus Facebook Marketplace keskkonnas kelmi ohvriks teinegi Narvas elav naine, kes niisamuti tasuta grilli ära andmise kuulutust nägi ning kelmi mahitusel oma Smart ID-koodid tundmatule lingile sisestas. Kahju on 6087 eurot.

Politseile teatati, et jaanuari lõpus helistati Kose vallas elavale mehele panga ja Maksu- ja Tolliameti nimel, misjärel edastas mees korduvalt enda PIN-koode. Hiljem avastas mees, et tema nimele vormistati kiirlaen summas 2000 eurot.

Politseile teatati, et kelmid helistasid Kristiines elavale naisele veebruari alguses korduvalt palvega kindlustada kontol olev raha. Kelmid palusid naiselt AnyPC programmi allalaadimist, et saada juurdepääsu tema arvutile ning fotosid panga- ja ID-kaardist, mida naine ka tegi. Samuti paluti naiselt PIN-koode. Hiljem avastas naine, et tema pangakontolt on tehtud ülekandeid summas 9600 eurot.

26. jaanuaril laekus politseile teade, et Narvas elav naine soovis läbi Facebook Marketplace saada tasuta pakutud grilli. Naine võttis pakkujaga ühendust ning nad sõlmisid tehingu, ent selleks et tasuta grilli kätte saada saatis grilli omanik narvalannale DPD lingi, kus naine pidi tehingu oma Smart ID paroolidega kinnitama. Peale seda avastas narvalanna, et tema pangakontolt on maha läinud 594 eurot.

24. jaanuaril helistas Lüganuse vallas elavale naisele end Telia töötajana esinenud kelm, kes väitis, et naisel lõppeb õigepea telefoninumbri leping ning selle pikendamiseks küsiti inimeselt isikukoodi. Naine andis oma isikukoodi ning mõni hetk hiljem sai ta uue telefonikõne ning sedapuhku olla helistaks pangatöötaja. Pangatöötaja rääkis, et naise pangakontol olev raha on ohus ning selle kindlustamiseks paluti naisel kinnitada arusaamatu tehing oma Smart ID-koodidega. Naine kinnitas tehingu ning avastas siis, et tema pangakontolt on tehtud välisriigi kontole 1810 euro suurune ülekanne.

Politseile teatati, et 26. jaanuaril avas Haaberstis elav 67-aastane naine enda postkasti saabunud lingi, milles paluti uuendada LHV panga andmeid. Naine kinnitas sisenemise panga veebilehele PIN1-ga ning ekraanile seejärel ilmunud kontaktandmed PIN2-ga. Hiljem avastas naine, et tema kontolt on tehtud 5000 euro suurune ülekanne.

Politseisse pöördus 40-aastane mees, kes müüs Facebook Marketplace’is autorehve. Mehega ühendust võtnud ostja lubas maksta saatekulu ja palus rehvid saata DPD kulleriga. Mees saatis ostjale oma telefoninumbri ja meiliaadressi, et väidetav ostja kulleritellimuse saaks vormistada ning selle mehele kinnitamiseks saata. Mehe meiliaadressile saabus tellimuse kinnitus, mille ta enda andmetega täitis. Seejärel kanti Coop Panga arvelduskontolt mehe nõusolekuta võõrale kontole mitme ülekandega raha. Kahju on 1000 eurot.

Politseile teatati, et möödunud aasta septembris luges Lasnamäel elav 52-aastane mees internetist ilmselt jäljendatud Postimehe lehelt investeerimise artiklit ning jättis enda kontaktid. Mõne ajapärast sai ta kõne inimeselt, kes palus laadida alla AnyDesk, tegi mehele kauplemisplatvormile Thetradelive konto ning palus tasuda sissemaksena 250 eurot. Pärast seda avati mehele kuni käesoleva aasta 21. jaanuarini eri krüptorahakotid, õhutati vormistama laene Inbankis, Bondoras, Placet Groupis ja tuttavatelt raha laenama ning platvormile ülekanded tegema. Kannatanu raha platvormilt välja võtta ei saa. Kelmusega tekitatud kahju on 73 902 eurot.

Politseile teatati, et 24. jaanuaril helistati Mustamäel elavale 20-aastasele mehele näiliselt Eesti Maksu- ja Tolliameti nimel ja väideti, et tema nimele on tulnud tähitud kiri, mille saamist tuleb kinnitada Smart-ID abil. Seejärel helistati mehele pangast ja väideti, et ta on langenud kelmuse ohvriks, mistõttu tuleb taas teha kinnitusi Smart-ID abil. Lisaks saatis mees pakiautomaadi kaudu kelmidele ka enda pangakaardi, kuna talle lubati uus pangakaart vastu saata. Hiljem avastas mees, et tema pangakontolt võeti raha summas 10 200 eurot.

Politseile teatati, et 27. jaanuaril helistati 41-aastasele Lasnamäel elavale mehele justkui Omniva nimelt ja väideti, et tema nimele saabunud kirja saamiseks tuleb öelda enda isikukood. Seejärel helistati mehele väidetavalt Bondora nimelt, kust väideti, et tema nimele võetakse laen. Kohe järgi sai mees kõne väidetavalt oma kodupangast, et tema nimele võetud laenud tuleb tühistada ja nende kustutamiseks võtta uued. Mees võttis enda nimele mitmeid laene ja avastas hiljem, et tema pangakontol olnud raha on varastatud. 

Politseile teatati, et Rae vallas elav 51-aastane mees broneeris mullu augustis Kanaari saartel majutuse ning kandis pakkuja reisibüroo vahendusel kontole ettemaksu 5782 eurot. Mõned kuud hiljem tegi mees teise osamakse, kuid kui arvet ei tulnud, tegi ta ise internetis taustakontrolli ning leidis mitmeid eri veebilehti, mis olid sisult sama, kuid erinevate URLi aadressidega, mille kaudu oli võimalik saada sama majutuspakkumust. Mullu detsembris sai mees ühendust ka villa tegeliku omanikuga, kelle sõnul broneeringut ei eksisteeri. Kelmusega tekitatud kahju on 11 564 eurot.

Politseile teatati, et 25. jaanuaril avas Haaberstis elav 52-aastane mees enda postkasti saabunud lingi, milles paluti uuendada LHV panga andmeid. Mees kinnitas sisenemise panga veebilehele PIN1-ga ning ekraanile seejärel ilmunud kontaktandmed PIN2-ga. Hiljem avastas mees, et tema kontolt on kadunud 1830 eurot.

Politseile teatati, et 26. jaanuaril sai 48-aastane mees enda postkasti kirja, milles teatati LHV panga andmete uuendamisest. Lingile vajutades sisestas mees esmalt PIN1 ning kinnitas ekraanile ilmunud kontaktandmed PIN2-ga. Hiljem avastas mees, et tema kontolt on võetud 2353 eurot.

Politseisse pöördus 58-aastane Tallinnas Haaberstis elav naine, kelle nimele saabus tähitud kiri, mille saamiseks tuli öelda enda isikukood ja teha kinnitus Smart-ID abil. Seejärel helistati naisele justkui SEBist ja öeldi, et tema nimele soovitakse võtta laenu ning pettuse vältimiseks tuleb tal enda pangakaart ära vahetada Omniva pakiautomaadi kaudu. Hiljem sai naine teada, et tema nimele võeti laen. Tekitatud kahju on 14 100 eurot.

Politseisse pöördus Põhja-Tallinnas elav 49-aastane mees, kelle nimele saabus tähitud kiri, mille saamiseks tuli öelda enda isikukood. Hiljem avastas mees, et tema nimele oli võetud laenud ja võetud need sularahana välja. Kelmusega tekitatud kahju on vähemalt 4700 eurot.

Politseisse pöördus 58-aastane Lääne-Harju vallas elav naine, kelle nimele saabus tähitud kiri, mille saamiseks tuli öelda enda isikukood ja teha kinnitus Smart-ID abil. Seejärel helistati naisele justkui Swedbankist ja öeldi, et tema nimele soovitakse võtta laenu ning pettuse vältimiseks tuleb tal enda pangakaart ära vahetada Omniva pakiautomaadi kaudu. Hiljem sai naine teada, et tema nimele võeti laen. Tekitatud kahju on 2890 eurot.

Politseisse pöördus Jõelähtme vallas elav 71-aastane naine, kellele teatati venekeelses telefonikõnes, et kauplemisplatvormil tagastatakse petta saanud inimesele nende raha. Kuivõrd naine oli varem langenud kelmuse ohvriks, andis ta enda PIN-koodid, kuid avastas hiljem, et tema pangakontolt oli võetud raha. Naine teavitas juhtunust politseid ja panka, kuid kelmid võtsid temaga uuesti ühendust ning suutsid naise nimele võtta uue laenu. Kelmusega tekitatud kahju on 5060 eurot.

Politseisse pöördus Saku vallas elav 59-aastane mees, kelle teatel esines seni tuvastamata inimene möödunud aasta detsembris tema ettevõtte Prantsusmaa koostööpartneri nimel ja palus saata e-arved. Jaanuari keskel sai Eesti ettevõte teada, et tegelikult koostööpartnerile ei ole raha laekunud ja tegemist oli kelmusega. Tekitatud kahju on 35 958 eurot.

25. jaanuaril teatas Saku vallas elav 43-aastane mees, et talle saabus tähitud kiri, milleks pidi andma enda isikukoodi. Seejärel helistas mehele justkui panga turvateenistus, kes palus teha kinnitusi Smart-ID abil. Kelmusega tekitatud kahju on 4800 eurot.

21. jaanuaril alustati kriminaalmenetlust selles, et möödunud aasta lõpus peteti 43-aastaselt Harku vallas elavalt naiselt pangalingi skeemiga välja 5000 eurot. Naine sai e-mailile pangaandmete uuendamiseks lingi, millele klikates suunati ta edasi lehele, mis nägi välja nagu LHV panga leht. Naine sisenes lehele Mobiil ID-ga ning kinnitas PIN2 koodid, pärast mida kanti tema pangakontolt edasi 5000 eurot.

17. jaanuaril helistati 44-aastasele naisele väidetavalt Omnivast ning tal paluti tähitud kirja kätte saamiseks anda helistajale enda isikukood ja kinnitada Smart-ID. Naine katkestas kõne. Seejärel sai ta uue kõne väidetavalt turvateenistuselt, kust tal paluti kelmuse ära hoidmiseks kinnitada Smart-ID koodid. Naine seda tegi, misjärel laekus tema kontole 1900 eurot. See summa kanti naise kontole väidetavalt kelmide püüdmiseks. Hiljem avastas naine, et tema pangakontolt oli maha võetud 2000 eurot.

13. jaanuaril alustati menetlus juhtumis, kus 54-aastasele Maardus elavale mehele helistasid väidetavad elektriarvesti mõõtjad, kes palusid mehe kontatandmeid ning kinnitada need läbi mobiil-ID. Hiljem avastas mees, et tema nimele on võetud laene kokku summas 11 200 eurot.

13. jaanuaril alustati menetlus juhtumis, kus 46-aastane Rae vallas elav mees sai kirja justkui LHV-lt, milles teatati pangaaandmete uuendamisest ning link, millele vajutades avanes näiliselt internetipanga sisenemise leht. Mees kinnitas enda sisenemise mobiil-ID PIN-koodidega. Hiljem avastas ta, et tema ettevõtte kontolt oli edasi kantud 7 000 eurot.

 Politseile teatati, et 23. detsembril helistati eakale naisterahvale ja teatati, et tema tütar sattus liiklusõnnetusse ning selleks, et mitte kohtu alla sattuda, tuleb maksta. Naine andis rahale järele tulnud kullerile üle 3500 eurot. Lisaks paluti, et naisterahvas annaks oma tütrele haiglasse viimiseks kaasa padja, hommikumantli ja aluslina, mida naine ka tegi.

Politseisse pöördus Tartus elav 31-aastane mees, kellele helistas end Eesti Panga töötajana tutvustanud pettur. Helistaja veenis kuus tundi kestnud vestluse käigus meest, et ta on langenud kelmuse ohvriks ning selleks, et raha talle alles jääks, peab ta WhatsAppi rakenduse vahendusel sisestama PIN-koodid, mida mees ka tegi. Hiljem avastas mees, et tema nimel on vormistatud laenuleping summas 2000 eurot ja raha on edasi kantud välismaa pangakontole.

Politseisse pöördus naine, kelle sõnul helistati tema mehele ja öeldi, et tema telefoni leping hakkab lõppema. Seejärel paluti mehel öelda oma isikukood, mida mees ka tegi. Mõne aja pärast helistas mehele väidetavalt Swedbanki turvatöötaja, kes väitis, et tema arvelt tehakse makseid võõrastele kontodele. Helistaja lubas meest aidata, kui ta logib internetipanka. Pärast panka sisenemist nägi mees, et tema kontolt on läinud maha 14 000 eurot.

Politseisse pöördus Võrumaal elav naine, kes müüs Facebook Marketplace platvormil esemeid. Temaga võttis ühendust üks naine, kes soovis osta kahte toodet ning palus nende postitamiseks müüjal siseneda näiliselt Omniva teenuse tellimise lehele, kus tal tuli tehing kinnitada oma Mobiili ID koodidega. Peale tehingut oli naisel kahtlus, et kas asi oli ikka õige ning ta kontrollis oma pangakontot, kus avastas kahtlased rahaliikumised. Naine võttis ühendust pangaga, kust blokeeriti kõik tehingud summas 27 000 eurot. Kahjuks olid kelmid aga enne sekkumist jõudnud naisele kahju tekitada 10 000 euro ulatuses, mida tagasipöörata enam ei õnnestunud

Politseisse pöördus 73-aastane mees, kes sai väidetavalt LHV pangast meili, milles paluti tal avada link ja uuendada enda isikuandmeid. Mees tegi seda ja avastas hiljem, et tema kontolt on läinud 1000 eurot võõrale pangaarvele.

Kuidas end kaitsta?

• Ärge jagage oma PIN-koode: Mitte ükski ametlik asutus ei küsi teilt telefoni teel teie PIN-koode.
• Ärge usaldage ootamatuid telefonikõnesid: Kui keegi väidab, et teie raha on ohus, katkestage kõne ja kontrollige infot ise pangast või ettevõttest.
• Ärge sisestage andmeid tundmatutele linkidele: Kontrollige alati, kas veebileht on ametlik.
• Ärge andke raha kulleritele: Ükski ametlik ettevõte ei saada kullerit raha koguma.
• Teavitage politseid: Kui kahtlustate, et olete kelmi sihtmärgiks, helistage kohe numbril 112.

Kelmuste ulatus Eestis

Politsei andmetel kaotasid inimesed ainuüksi jaanuaris pangakelmuste tõttu kokku ligi 400 000 eurot. Ohvriteks satuvad nii noored kui ka vanemad inimesed, kes usaldavad ootamatuid kõnesid või e-kirju.

„Kelmid kasutavad ära inimeste usaldust ja hirmu oma raha kaotamise ees. Oluline on jääda rahulikuks ja mitte teha rutakaid otsuseid,“ rõhutas Tambre.

Politsei üleskutse

Politsei kutsub kõiki inimesi üles olema valvsad ja jagama infot kelmide tegevuse kohta oma lähedastega. „Igaüks võib sattuda kelmide sihtmärgiks, kuid teadlikkus ja ettevaatus võivad aidata selliseid olukordi vältida,“ ütles Tambre.

Kui olete langenud pettuse ohvriks või kahtlustate kelmide tegevust, pöörduge viivitamatult politsei poole. „Mida kiiremini meile teada annate, seda suurem on võimalus kurjategijad tabada,“ lisas Tambre.