Lõpp varjatud õppemaksudele: mida kool tohib ja mida ei tohi lapsevanemalt küsida?

Kuigi seadus on kehtinud aastaid, näitas sügisene juhtum ja ministeeriumi varasem analüüs, et paljudes koolides on normiks saanud n-ö hallid alad. Need on praktikad, kus tasuta haridus on tegelikkuses seotud varjatud kuludega.

Toome Kuusalu valla lapsevanematele välja konkreetsed olukorrad, mis on koolides keelatud või rangelt reguleeritud.

1. "Vabatahtlik-kohustuslik" annetus

Kõige levinum eksimus on annetuse sildi all püsiva lisaraha kogumine.

Reegel: Annetus on alati 100% vabatahtlik.

Keelatud: Kool või klassijuhataja ei tohi tekitada olukorda, kus mittemaksjate nimesid avalikustatakse (nt koosolekul või klassi ees) või lapsi survestatakse.

Ohumärk: Kui kooli juures tegutsev sihtasutus kogub raha selleks, et maksta õpetajatele palka või osta hädavajalikke õppevahendeid, on tegu koolipidaja (valla) tegematajätmisega, mida ei tohi lappida lapsevanema rahaga.

2. Õppekäigud ja "rikastatud" õpe

GAG-i kaasuse tuum oli õppekava rikastamine vanemate kulul.

Reegel: Kui tegevus (muuseumikülastus, teatriskäik, suusatund, ujumine) toimub koolipäeva sees ja on osa õppekavast, peab see olema lapsele tasuta.

Keelatud: Ei tohi olla olukorda, kus õpilase hinne või aine läbimine sõltub tasulisest üritusest. Kui klass läheb ekskursioonile, mis on osa ainest, maksab selle kinni kool või vald.

3. Tasulised tunnid keset koolipäeva

See on sageli peidetud "kallaku" või "suuna" nime taha.

Reegel: Tasuline huvitegevus ei tohi segada kohustuslikku õpet.

Keelatud: Panna tasuline inglise keele süvaõpe või spordiring tunniplaani keskele nii, et mittemaksval lapsel tekib "tühi auk" ja tal pole alternatiivset tegevust.

Ohumärk: Kui kooli pääsemise või gümnaasiumiastmesse edasisaamise eelduseks on tasulises huviringis osalemine (nt keeleoskuse tase, mida tavatunnis ei saavuta), on see varjatud õppemaks.

4. Töövahendid ja "projektid"

Reegel: Õppekirjanduse ja vajalikud vahendid tagab kool.

Keelatud: Paluda vanematel osta kohustuslikke töövihikuid või õpikuid põhikoolis.

Ohumärk: Kool alustab mõne "projektiga" (nt uue seadme ostmine või klassi remont), omamata selleks eelarvet, ja survestab siis vanemaid: "Kui te raha ei anna, jääb asi poolikuks." See on ebaeetiline manipuleerimine.

Kokkuvõtteks: Haridus ei ole privileeg

Ministeeriumi ja Õiguskantsleri ühine sõnum on selge: Eesti ühtluskooli põhimõte tähendab, et hariduse kvaliteet ei tohi sõltuda sellest, kui paks on lapsevanema rahakott. Kui koolil on raha puudu õppekava täitmiseks, peab koolijuht pöörduma koolipidaja (Kuusalu valla), mitte lapsevanemate poole.

Lapsevanem, tea oma õigusi: sul on õigus keelduda maksmast tegevuste eest, mis on osa sinu lapse kohustuslikust koolipäevast.

Meeldetuletus: Mida kool tohib ja mida ei tohi raha eest küsida?

Seoses haridusministeeriumi rangemate juhistega tasub üle korrata põhitõed meie laste koolikulude kohta:

❌ Kool EI TOHI küsida raha:

Kohustuslike õppekäikude, muuseumite ja teatrite eest, mis toimuvad õppetöö ajal.

Töövihikute ja kohustusliku õppekirjanduse eest (põhikoolis).

Ainealaste tegevuste eest (ujumine, suusatamine, esmaabi), mis on osa hindest.

"Klassirahaks", kui seda kasutatakse õppekava täitmiseks (nt õppevahendid).

⚠️ Oluline teada:

Igasugune annetamine on 100% vabatahtlik. Mittemaksmine ei tohi tuua kaasa lapse ega vanema häbistamist või nimekirjade avaldamist.

Kui tasuline huviring on keset koolipäeva, peab mittemaksjale olema samal ajal tagatud tasuta alternatiiv.

Kooli eelarveaukude lappimine ei ole lapsevanema kohustus – see on valla vastutus.

Hoiame üksteist ja seisame selle eest, et haridus oleks kõigile lastele võrdselt kättesaadav!