Eesti liigub säästva liikumise asemel autostumise suunas
Eesti liigub säästva liikumise asemel autostumise suunas
Vello Nõmme 
Värsked andmed näitavad, et vaatamata riiklikele eesmärkidele edendada säästvat liikumist, on Eesti inimeste sõltuvus isiklikust sõiduautost viimastel aastatel kasvanud. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ühistranspordiosakonna juhataja Andres Ruubas ütles ERR-ile, et see trend on olnud selgelt märgatav just viimastel aastatel.
Töölkäijate liikumisviiside võrdlus statistikas:
Autoga töölkäijad: Osakaal on tõusnud 59,1 protsendini (võrdluseks: enne koroonapandeemiat oli see 57,1%).
Säästvad liikumisviisid: Osakaal on langenud 35,1 protsendile (varem 36,9%).
Ühistranspordi üldine osakaal: Moodustab praegu kõigist liikumistest vaid 18,3%.
Miks statistika halveneb?
Andres Ruubas selgitas ERR-ile, et peamine põhjus peitub ühistranspordisüsteemi ülesehituses, mitte ainult inimeste mugavuses:
Liinivõrgu puudujäägid: Olemasolevad marsruudid ei kata vajalikke sihtkohti.
Ebasobivad graafikud ja peatused: Väljumisajad ei sobi inimeste tööaegadega või asuvad peatused liiga kaugel.
Rahastusbarjäär: Riik suudab hetkel katta vaid sisendhindade (kütus, palgad) tõusu, kuid liinimahu suurendamine on püsikulu, milleks eelarves vahendeid napib.
Järeldus: Ruubas tõdes ERR-ile, et ainuüksi rahaline surve (näiteks automaks) harjumusi ei muuda. Inimesed loobuvad autost alles siis, kui ühistransport pakub terviklikku ja kvaliteetset alternatiivi – paremat ühendatust, tihedamat sagedust ja mugavaid ümberistumisi.
